Piilupart oli rongijuht...

Ootasime, mis me ootasime, aga ära jõudsime oodata! Paar päeva kopsimist akna taga ja nagu imeväel kerkis meie metsatukka mänguväljak! Kui seni sisustas Oskar õues aega käbide korjamise ja puude koorimisega (rääkimata lompides hüppamisest), siis nüüd juhib ta lisaks veel ka suurt puidust vedurit, laseb liugu ja kiigub... Isegi pink pandud, kus emme samal ajal peesitada ja septembrikuu päikesekiiri püüda saab. Mõnus!
Loomulikult ei ole Oskar unustanud, kus lähimad pihlakad kasvavad ja käib aeg-ajalt kõhtu kinnitamas.