Sööme saia, sööme liha...

Saia Oskar tegelikult niiväga ei söögi tavaliselt, sest paraku pannakse saia sisse endiselt ikka seda va nisupoissi... Kuigi ühel poeskäigul teritasime hetkeks kõrvu, kui Leiburi uut teraviljasaia tutvustav neiu küsimuse peale, kas uus rukkihelbesepik ka nisu sisaldab, kenasti vastas - ei, nisu siin küll ei ole! ainult nisujahu veidi. Niipalju siis sellest...

Kui emmel mõnikord aega on, siis küpsetame Oskarile ise saia, ikka odra-, rukki- ja maisijahust... Ja kui emme kogu oma jõuvaru taignasõtkumisele on pannud ja kannatamatult viimase kerkimist ootab, siis unistab ta salamahti saiaküpsetusmasinast...

Igatahes, kui ühel toredal laupäeval saabus issi vana hea viilutamata-kiletamata saiapäts näppus, oli Oskar kohe kohal ning ei kõhelnud hetkeksi hammaste sisselöömises...

Mõne aja möödudes on nisusöömise tagajärjed juba silmaga nähtavad: