Ja käes ta ongi - Oskar sai kaheseks!

Emme-issi silmatera on nüüd ametlikult suur poiss! 2 aastat tagasi tuli üks pisike poiss (kui 4-kilost põnni nii võib nimetada) ilmale ja juba ongi temast sirgunud pea meetrine mees (tsipa vist ikka jääb veel puudu)! Igatahes on Oskar kasvanud väga asjalikuks ja vahvaks poisiks ning emme-issi võivad ainult rõõmustada oma kalli päikesekiire üle!
Ei tea, kas see oli sünnipäeva ärevus või jälle meid vaevav viirus, aga sünnipäevaeelsel ööl sai koos Oskariga 03:00 paiku putru soojendatud (mis siiski kaubaks ei läinud) ning Teletupse vaadatud. Vaene mees kaebas nutuselt "ai-ai" ja "ai-ai", vaheldumisi näidates ikka kõhu, pea, kõrva ja selja poole... Kuidagi ei suutnud selle valu põhjust ära arvata. Õnneks sai lõpuks ikka unemati kohale meelitatud ja hommikul oli tuju juba parem. Sünnipäeva hommikul tuli üle huulte sõna "opa!" (käed välja sirutatult) ning seejärel läks see ka kibekähku käiku "emme opa! opa! apo! opa!" - hopsti sülle, hopsti maha ja proovime uuesti!

Oskar kirjeldab, kus täpselt öösel see "ai-ai"oli...

Sünnipäevahommiku veetis Oskar oma autosid sorteerides, remontides ning sõidutades. See on ka teistel hommikutel väga oluline osa Oskari päevaplaanist. Mõnikord kaasneb autode rittapanekuga ka väike liiklustund "tunne automarke!", teinekord piirdub Oskar "päeva lemmiku" valimisega ning pühendab oma aja siis juba lemmikautoga tuuritamisele.

Kui suuremad peod jäid haiguse tõttu pidamata, siis vanaisad-vanaemad käisid ikka kallistamas ja õnne soovimas. Ikka koos kinkide ja tordiga!

Ja Oskar ütleb aitäh kõikidele tädidele-onudele ja sõpradele, kes häid sõnu ja soove sellel olulisel päeval saatsid - "täh!"