Jaanipäeva tembutamised

Nagu meil juba väikeseks traditsiooniks on kujunenud, seadsime ka sellel aastal sammud Tuuru, et vaikselt pere seltsis vorsti ja liha lõkkel sussutada. Ja nagu ikka, oli jaanipäev ka see aasta pigem jahe kui soe ning pigem märg kui kuiv. Õnneks olime sellega arvestanud ning piisavalt varustust kaasa pakkinud. Pole kehva ilma! - on vaid kehv riietus...

Oskar asjatas ringi nagu ikka - kastis vanaema roosipõõsaid ning maiustas kraavi servalt leitud metsmaasikatega. Õhtul piisas vaid pea kergest puudutamisest padjale, et magusasse unne sekundiga suikuda.

Ka Oskari sõnavara on viimase kuuga kõvasti täienenud, nüüd ütleb ta mitmeid sõnu järgi - mis kasvavad peenral? - "till" ja "kurk (Oskari suust kõlavad umbes "dõll" ja "gurk") . Jaaniõhtul kulusid vestluses ära veel ka "zumm" (kõikide suuremate ja väiksemate lendavate putukate kirjeldamiseks) ja "allale"(trepist alla ja üles minekuks), loomulikult on kasutuses ka käputäis sidesõnu, et kõiki neid uusi sõnu lauseteks põimida :)