appi, karvad ja sitikad!

Miksipärast on viimase paari nädalaga tekkinud Oskaril paaniline hirm - igal pool on karvad ja sitikad! Kõige hullemad on kiisukarvad, mida leidub ju igal pool! Ei saa astuda, ei saa mängida - kõige väiksemgi sodi kvalifitseerub karvaks ning tekitab õudu... Probleeme on ka magamaminekuga, kuna padjal võib leiduda mõni udemeke (karrvv!?!), millega on otsustatud, et peakest sinna igatahes ei kõlba panna!

Veel hullem lugu on nende sitikatega, mida ka parima tahtmise korral näha ei õnnestu! Dialoogid on umbes sellised:

hommikulauas

- "Miks juustu sees on augud?"

- "Kas nendest aukudest tulevad sitikad?"

autos

- "appi emme, mul on mütsi sees sitikad!"

voodis

- "ma ei saa ju magada, igal pool on sitikad!"


Sitikad on toas, sitikad on õues, sitikad on toidu sees, põrandal, lendavad, kõnnivad, ründavad..

Elu nagu filmis, nagu õudusfilmis...